| | | | | Tere, hea lugeja!
Seekordsest uudiskirjast leiad meie kaks kõige uuemat arendust, mõned põnevad ja ka kasulikud artiklid ning ära unusta kuulata Äripäeva raadios ilmunud Uus Maa kinnisvarasaadet, milles seekord räägitakse kalli kinnisvara teemal.
Ühtlasi kutsume Sind Keilasse, Jõekalda Kodude eripakkumisega kliendipäevale, mis toimub juba 18.november kell 13-15! |
| |
Järve Tornide eelmüük on alanud! |
| | Kaks ultramoodsat kõrghoonet asuvad Tallinna tuiksoonel. Uus sihvakas ja suurlinlik maamärk on palistatud erinevate klaaspindade ning katkematu rõdude lindiga, mis suundub dünaamiliselt kõrgusse ja avab hingematvaid vaateid igasse ilmakaarde.
Üks tornidest on 18-, teine 19-korruseline. Kummaski on 2 lifti ning pea kõikidel korteritel rõdu.
Tornide viimastel korrustel asuvad avarad penthouse-tüüpi korterid, mida ilmestavad vastavalt korterile kas katuseaknaga talveaed, kogu korterit ümbritsev rõdu või suuremates korterites mõlemad. Suurematel korteritel on majapidamisruum, mitu tualetti ning sviit-magamistoad.
Järve Torne ühendab soe kahekoruseline maa-alune osa, kus paiknevad erineva suurusega parkimiskohad ja panipaigad, ning mõned tõstustega garaažiboksid. Parkimiskorrustele ja panipaikadesse pääseb liftiga.
Üle tee asub Järve parkmets, kus saad jalutada oma neljajalgse sõbraga või tegeleda tervisespordiga või mõlemat!
Siit on igasse suunda “kiirtee” - Ülemistele, Lennujaama, Bussijaama ja Kesklinna saab 10 minutiga!
Erakordse arhitektuuriga sihvakatest Järve Tornidest esimene valmib 2020. aasta suveks.
|
| |
Uus aparthotelliga ühendatud korterelamu IconPlaza Sikupilli asumis!
|
| | IconPlaza asub Tallinna kesklinna vahetus läheduses, kiirelt areneva Majaka asumi vaiksel kõrvaltänaval. Läheduses asuvad Sikupilli Keskus, Tallinna bussijaam ja valmiv T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskus koos kohvikute, restoranide, spordi- ja meelelahutusklubidega. Väikese trammisõidu kaugusele jäävad Stockmann , Viru keskus, Maakri äripiirkond, vanalinn, Ülemiste City ja lennujaam.
IconPlaza koosneb kahest 4-korruselisest hoonest – hotellist ja korterelamust, millest viimases on 24 kõrgete lagede (2,9 meetrit), põrandani akende ja suure rõduga korterit, neist enamik 2-toalised, üldpinnaga 42 – 54,4 m2. Lisaks on majas ka kaheksa kolmetoalist korterit suurusega 58,5 – 68,8m2. Igal korteril on avar, 11,5-15,5 ruutmeetrine rõdu.
Teisel ja kolmandal korrusel paiknevad elamispinnad on külaliskorterid (mitteeluruumid), mis sobivad väga hästi investeeringuks, sest ostes korteri ettevõtte nimele, on võimalik tagasi küsida käibemaks. Neljanda korruse korterid on eluruumid. IconPlaza korterid sobivad väga hästi nii investeeringuks kui ka esimeseks koduks. See on ideaalne võimalus ettevõtetele oma spetsialistide majutamiseks või lühiajalise üüri pakkumiseks.
Korterite hinnad on alates 2078 €/m2 (101 700€), millele on võimalik juurde osta parkimiskoht (7000-10 000 €) ja panipaik (3500 €). Parkimiskohad asuvad kinnistul ja maja esimesel korrusel. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
|
| | |
Puust ja punaseks: Mida pidada silmas kinnisvara ostmisel?
|
| Kinnisvara soetamine on tõsine ja suur teema, mis esmapilgul võib tunduda hirmutav ja ülikeeruline. Kui aga järgida kindlaid tegevusi, siis muutub ostuprotsess hoopis arusaadavamaks ja lihtsamaks. Nii toongi teieni põhilised asjad, mida võiks teha ja millele tähelepanu pöörata, kui otsustate selle protsessiga alustada.
Eeltöö
Mida põhjalikumalt te mõtlete läbi oma vajadused ja ootused, seda lihtsam on orienteeruda kuulutuste massis. Samas ei tasu loota, et leiate ideaalse kodu. Kohe alguses tehke endale selgeks mis korteris/majas kindlasti olema peab ning mille peale võib silma kinni pigistada. Eeltöö hulka kuulub ka konsultatsioon pangas. Oma laenuvõimalusi peab teadma, et mitte kulutada asjata enda ja teiste aega. Täna on esmase info saamine laenuvõime kohta imelihtne, selleks peab olema ainult arvuti ja internet. Oleme ikka e-riik!
Objektide ülevaatamine
Ärge plaanige korraga rohkem, kui 3 korteri vaatamist. Liiga palju infot korraga ei jää meelde ja hiljem lähevad detailid lihtsalt segamini. Et midagi ei läheks meelest, koostage endale nimekiri küsimustest. Tehke märkmeid.
Küsimuste esitamine
Neist olulisimad on: millal viimati tehti remont (kas on tehtud ümberehitusi), mis ilmakaares on aknad, kes on naabrid, mis on müügi põhjus, kui suured on kommunaalkulud (kindlasti küsige näha arvet), kas ühistu on aktiivne, mis korterisse sisse jääb, kui kiiresti korter vabaneb, kas on olemas keldriboks, kuidas lahendatud parkimine.
Maja seisukord
Kui korteri viimistlus sõltub omanikust, siis maja seisukord sõltub sellest, kui tugev on ühistu, aga veelgi tähtsam on, kas elanike vahel valitseb üksmeel. Remonditud maja, puhas trepikoda, haljastus ja korraldatud parkimine räägivad sellest, et kord on majas. Nüüd tuleks uurida, mis see teile maksma läheb. Teisisõnu, kas majal on laen ja kui suur see on. Lisaks, pangad pööravad aina rohkem tähelepanu sellele, kas renoveeritud majal on olemas ka kasutusluba. Te saate seda ise kontrollida Ehitisregistrist (EHR), mis on avalik.
Korteri seisukord, kas ja kuidas on tehtud remont
Kindlasti tasub uurida, kas see on kosmeetiline remont või põhjalik renoveerimine, mille käigus on vahetatud ka seinte sees asuvad kommunikatsioonid (näiteks elektrijuhtmestik). Samuti uurige, kas korteris on tehtud ümberehitusi. Kui jah, siis kas need on seaduslikud ja dokumenteeritud. Näiteks, kõige levinum ümberehitus on seina mahavõtmine köögi ja elutoa vahel, mis praeguste laenureeglite järgi nõuab projekti olemasolu. Kui on maha võetud kandev sein, siis on vaja ehitus- ja kasutusluba. Õnneks on kõik võimalik vormistada ka tagantjärgi, aga see nõuab aega ja raha.
Juriidilised küsimused
Esiteks, kas korteri sihtotstarve on eluruum või mitteeluruum, näiteks külaliskorter. Pangad väljastavad kodulaenu ainult eluruumidele, teiste puhul on laenutingimused hoopis muud (suurem sissemakse, kõrgem intress).
Teiseks, kas korter on korteriomand või kaasomand. Kaasomand, millele on vormistatud notariaalne kasutuskord, on aktsepteeritav pankade poolt ja selle ostuks saab taotleda kodulaenu. Kaasomandi puhul on teistel kaasomanikel ostueesõigus, mis realiseerub harva. Üldjuhul on kaasomanikud enne avalikku müükipanekut sellest juba teadlikud.
Kolmandaks, millised on omandisuhted. Kui tegemist on pärandavaraga, siis peab olema vormistatud pärimistunnistus. Kui on ühisvara, siis peab olema selge, kas mõlemad abikaasad on müügiga nõus. Hea on, kui korterit müüb pädev maakler, siis on kõik juriidilised nüansid kontrollitud.
Tehinguga kaasnevad kulud
Teid ootavad järgmised väljaminekud: hindamisakt ca 200-300 € (sõltub objektist), laenulepingu tasu 1% laenusummast, notaritasud, riigilõiv. Täna annavad pangad laenu 80-85% ulatuses korteri hinnast. Ehk, teil peab olema oma raha 15-20%. Kui sellist summat ei ole, siis sobib ka lisatagatis, näiteks vanemate korter. Sellisel juhul on vajalik hindamisakt tellida ka sellele korterile.
–
Need olid siis põhilised punktid, millele tähelepanu pöörata. Sõltuvalt objektist või huvidest, võib lisanduda veelgi uusi nüansse. Kui aga tunnete, et eelnevalt kirjeldatu oli liiga keeruline või paistab liigselt aeganõudev, siis võib alati pöörduda ka spetsialisti poole. Maaklerid tegelevad ka ostuklientidega.
Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 17.10.2018.
|
| |
Soovitus investorile: luksuslik üürikorter on katmata turunišš
|
| | | Kui korteritesse investeerimine tähendab enamasti väiksemate, kuni kahetoaliste elamispindade soetamist, mida on lihtne üürile anda, siis tegelikkuses on turul nõudlus olemas ka suurte, uute ja luksuslikemate üürikorterite järele.
Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, mis on Eesti kõige rahvusvahelisem piirkond, on potentsiaalseid suur- või luksuskorterite üürilisi väga erinevatelt elualadelt. Näiteks IT-valdkonnast, saatkonna töötajad ning erinevate projektidega seotud välismaalased, kes saabuvad Eestisse tööle koos perega. Klientuuri seas on ka perekonnad, kes on seni elanud üüritud eramajas, kuid soovivad nüüd korterisse asuda.
Uude ja suurde korterisse investeerimine pole päris kõigile. Pigem soovitaksin selliseid oste suurinvestoreile või ettevõtjatele, kes soovivad paigutada vaba raha ajatusse väärtusesse, kaitstes seda inflatsiooni ja kriiside eest.
Nõudlust ja nõudeid on palju
Võib öelda, et nii palju, kui on nõudlust, on ka kriteeriume, milline peaks üks suur ja luksuslik üürikorter välja nägema või mida pakkuma. Omanik võiks olla valmis keskmisest suuremaks paindlikkuseks.
Toon järgnevalt välja mõned olulisemad nõudmised, millega võiks arvestada, kui suurt korterit investeeringuks soetama asuda:
- Kõige olulisem on korteri asukoht ning selleks on ikka Tallinnas kesklinn. Hinnatakse seda, et kõik on käe-jala juures ning töökohta on võimalik jõuda kiiresti ja mugavalt.
- Maja peab olema uus või uuem ning kindlasti keskmisest väärikam, kõrgema klassiga. Ajalooline hoone peab olema renoveeritud ja seda täielikult, ehk siis esinduslik peab olema ka trepikoda ning muidugi hoone ümbrus.
- Eelisseisundis on majad, milles on lift.
- Korteri suurus 100+ ruutmeetrit, ehk 4 ja enam tuba.
- Suurel korteril peab kindlasti olema 2 eraldi tualetti ning soovitavalt ka kaks duširuumi.
- Kogu elamispind olgu ühel tasapinnal. Seda eelistavad paljud, aga eriti vanemas eas kliendid, kelle jaoks on ülioluline, et oleks mugav liikuda.
- Sisekujunduses eelistatakse väärikat ja ajatut maitsekust, pigem minimalistlikku, kaasaegset ning ilma „vimkadeta“ lahendusi. Värvigamma olgu rahulik ja soe.
- Üldiselt on nõutav panipaiga olemasolu. Tihtipeale omavad rahaliselt võimekamad kliendid rohkem isiklikke asju, mistõttu on ülioluline nende hoiustamise võimalus.
- Omanik võiks arvestada, et vajadusel peab ta korteri juurde kuuluva mööbli ära viima, sest klientidel on tihtipeale oma mööbel. Muide, osa üürilisi on, sõltuvalt olukorrast, nõus omaniku mööbli hoiustamise kulu lisamisega igakuisele üürisummale.
- Asukoht vaiksemal tänaval. Suur ja luksuslik korter võib kaotada oma hinnas ainuüksi seetõttu, et asub lärmaka magistraali ääres.
- Eelistatumad piirkonnad Tallinnas on vanalinna vaiksemad osad, Roosikrantsi, Kentmanni ja Kaupmehe tänavad ja Kadrioru kivimajad. Siia võib lisada ka mõned uued majad, mis asuvad veidi kesklinnast eemal, näiteks Pirita pool ning pakuvad avaraid vaateid merele ja linnale.
Ning alati tasub kalli korteri puhul nõu pidada ka spetsialistiga, et välja uurida, milline võiks olla ühe või teise korteri üürisumma ja ka aastane tootlus, et investeering ikka asja ette läheks.
|
| |
Aasta 2018 büroopindade turul – kust need üürilised küll tulevad?
|
| | Sel aastal jõudis turule viimase kümnendi suurim maht uut büroopinda, kokku ca 80 000 ruutmeetrit. Kui siia lisada ka avaliku sektori uued pinnad, küündib number üle 100 000 ruutmeetri. Et jätkuvalt räägitakse ülepakkumisest, on paljude jaoks ilmselt üllatus, et enamus pindu sel aastal valminud hoonetes on juba enne aasta lõppu üürilepingutega kaetud.
Arvestades viimaste aastate arendusaktiivsust, on üks sagedamini esitatav küsimus: kust küll tulevad uutesse hoonetesse üürnikud? Vastus on lihtne – enamasti teisest hoonetest. Tõsi, tekib ju uusi firmasid ning oma üha rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid avab siin oma kontoreid, kuid senist trendi vaadates on suurem osa uute büroohoonete üürnikke siiski Eesti ettevõtted, mis kolivad tulenevalt laienemisvajadusest või soovist oma töökeskkonda uuendada.
Kui mõned aastad tagasi oli levinud seisukoht, et vanadel, soodsa hinnaga pindadel olevad ettevõtted uutesse A-klassi hoonetesse ei koli, siis olukord on muutumas. Ettevõtted, mis on kümme aastat või rohkemgi vanemal pinnal olnud, teevad kolides märkimisväärse kvaliteedihüppe ning liiguvad seetõttu nüüd just uutesse majadesse.
Nii ongi uute hoonete täituvus reeglina hea – mõnesse leitakse üürnikud kiiremini, teise veidi aeglasemalt, kuid kokkuvõttes saavad pinnad täidetud. Sama ei saa öelda aga vanemate hoonete kohta, sest just seal annab ülepakkumine üha teravamalt tunda. Isegi südalinna vanemates, samas siiski kvaliteetsetes ja esinduslikes büroohoonetes, näeme arvestatavat vakantsust. Pindadele, kust suured ettevõtted on välja kolinud, on uusi samaväärseid üürnikke raske leida.
Ettevõtted, mis üürivad 500 m2 ja suuremaid pindu, kipuvad eelistama kolimist uutesse hoonetesse, kus on võimalik pind nullist enda vajaduste järgi välja ehitada lasta. Vanemate pindade omanikud on enamasti küll paindlikud – valmis neid põhjalikult renoveerima ja üürnike vajaduste järgi ümber ehitama, kuid sellega kaasnev kulu viib üürihinna enamasti samasse suurusjärku uhiuute hoonetega. Samuti on sellisel juhul üürileandja jaoks oluline mitmeaastane üürileping, mistõttu ei ole võimalik üürnikke ka paindlike lepingutingimustega ahvatleda. Et vanemates hoonetes on kõrvalkulud sageli kõrgemad, on arusaadav, miks need hooned uutega konkureerida ei suuda.
Lahenduseks oleks vanemate suurte pindade jaotamine väikesteks, mida on lihtsam välja üürida, kuid tihti takistab seda ebasobiv planeering, mis ei võimalda pakkuda ratsionaalset ruumilahendust või muudab pinna jaotamise üürileandja jaoks ebaotstarbekaks. Edukamad on olnud need, kel õnnestunud suured pinnad väiksemateks ümber ehitada ning hoone põhjalikult uuendada, tulles turule nö uue asjaga, samas pakkudes soodsamat üürihinda kui päris uutes majades.
Järgmine aasta rahulikum?
Järgmisel aastal on turule tulev uue büroopinna maht märkimisväärselt väiksem, seega võiks eeldada, et saabub parem aeg ka vanemate hoonete jaoks. Kas ja kellel seda edukalt ära kasutada õnnestub, saame hinnata aasta pärast. Samas on muidugi võimalus, et järgmine aasta kujunebki üüriturul rahulikumaks ning kel vähegi võimalik, lükkab kolimise aastsse 2020, kui taas valmib väga suur maht uut büroopinda.
Suurematel ettevõtetel, millel on vajadus kolida, tasuks kindlasti arvestada, et praegu on õige aeg 2020. aastaks plaane tegema hakata. Neile sobivate, 1000 m2 ja suurema üldpinnaga büroode puhul tuleks kolimiseks valmistuma asuda vähemalt 1,5 aastat enne soovitavat liikumist – siis on kindel, et leidub objekte, mille vahel valida ning ei ole tarvis kiirustada. Praegu ei ole ka põhjust uskuda, et nõudlus uute büroopindade järele oluliselt väheneks.
|
| | |
Uus Maa kinnisvarasaade Äripäeva raadios!
|
| Kas kallis kinnisvara on luksuskinnisvara? Mis asi üldse on luksus ja kes selliseid kortereid ostavad?
Tallinnas on enam kui 3000 eurose keskmise ruutmeetri hinnaga 28 uusarendusprojekti, kus on ühtekokku 461 vaba korterit. Aasta tagasi oli selliseid projekte 15 kokku 283 korteriga.
Äripäeva raadiosaates Uus Maa kinnisvarasaade arutlesime selle üle, miks uute ja kallima hinnaklassiga korterite arv kasvab ja mis üldse on kallis kinnisvara – kallis lõpphind või kallis ruutmeetrihind? Stuudios olid külas Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi ja elamispindade tegevjuht Kristi Djomin. Saadet juhtis Liis Amor.
Kõik saated on järelkuulatavad!
|
| | | |
Leiad meid ka Instagramist @uus_maa_realestate
|
| | | | | Kui kiri ei avane korralikult, vajuta siia! |
|
|
